Millised gaasid sisalduvad õhus?
Millised gaasid sisalduvad õhus? Millistest gaasidest õhk koosneb? Millised gaasid on õhus, mida sisse hingate? Millest koosneb meie planeedi õhk?
5 vastustega
Õhk koosneb peamiselt lämmastiku või N2 molekulidest. See on umbes 78% kogu õhus.
Teisel kohal on hapnik ehk O2, mille sisaldus on ok. 21%.
Kolmandal kohal on argoon (väärisgaas, Ar), mis võtab enda alla peaaegu 1 mahuprotsendi.
Neljas on süsinikdioksiid, s.o CO2, mille sisaldus inimese sissehingatavas õhus on 0,04%.
Ülejäänud gaasid on õhus väga väikestes kontsentratsioonides. Nende hulka kuuluvad vesinik (H2), metaan (CH4), aga ka sellised haruldased gaasid nagu: heelium (He), neoon (Ne), ksenoon (Xe), krüptoon (Kr).
Õhk koosneb: lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidist, neoonist, heeliumist, metaanist, krüptoonist. Õhus on ka veeauru, aga ka vesinikku. Seal võivad ilmneda saasteained.
Mida rohkem inimesi ja loomi maailmas on ja mida vähem taimi on, seda rohkem süsinikdioksiidi õhus kasvab. Parema õhu ja taimestiku jaoks tasub aias või krundil olla kodus lilli.
Atmosfääriõhk on värvitu ja lõhnatu gaasisegu. Õhu koostise protsent kuivas veeauruvabas õhus on:
Lämmastik - 78,06%
hapnik - 20,98%
argoon - 0,93%
muu - 0,03%
Seda nimetatakse puhta õhu keskmine koostis. See on saasteastme hindamise etalon. Mida rohkem erineb õhu koostis põhikoostisest, seda suurem on saaste.
Õhk koosneb peamiselt lämmastik (78%), hapnik (21%) ja vähesel määral argooni (0,93%), süsinikdioksiidi (0,04%) ja muud atmosfäärigaasid. Teatud kogus veeauru on samuti olemas, kuid see võib olenevalt tingimustest oluliselt erineda.
Õhu koostis muutub aastatega. Need muutused on tingitud inimtegevusest, näiteks fossiilkütuste põletamisest, mis toob kaasa süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu, millel võivad pikas perspektiivis olla inimkonnale ja planeedile katastroofilised tagajärjed.
Samamoodi võib tööstus- ja põllumajandustegevus suurendada muude gaaside, näiteks metaani ja lämmastikoksiidide taset.
